Transatlantic Think Tank Conference Washingtonis

Wilfried Martens Centre (EPP mõttekoda), mille liikmeks on ka Pro Patria Instituut, korraldas 18-21 juulil Washington DC-s 12-nda Transatlantilise Mõttekoja Konverentsi. Kohal viibis ligi 50 osavõtjat 15 riigist. Arutelude teemadeks olid: Liitude olukord, sõda Ukrainas, kagu-Aasia, majanduse pandeemiajärgne taastumine, energiatulevik ning globaalne konkurentskaubanduse ja tehnoloogia valdkonnas.

Konverents algas Hamilton hotelli ruumides sissejuhatava koosolekuga 18.07 õhtul, kui enamus delegaate oli Euroopast kohale jõudnud. Kohal olid ka USA partnerorganisatsioonide: Hudson Institute ja International Republican Institute esindajad. Konverentsi põhiprogrammi osa läbiviijaks oli Hudson Institute, kelle ruumides see ka 19-20.07 toimus. Nii hotell kui ka instituut asuvad Washingtoni kesklinnas. Osavõtjad said konverentsile minnes toreda, umbes 10-minutilise hommikuse jalutuskäigu.

Lisaprogramm, kus sai rohkem kuulda USA seisukohti mitmel huvitaval teemal, toimus 20.07 õhtul Capitol Hill Club ruumides ja 21.07 hommikupoolikul Army and Navy Club majas.

Iga teema puhul järgnes moderaatori sissejuhatusele 2-4 ettekannet vastava ala eksperdilt. Ettekanded olid lühikesed ja konkreetsed. Sellele järgnesid küsimused ja kommentaarid.

Ukraina olukorrast tegi põhjalikuma ettekande Ukraina Ülemraada liige Oleksiy Goncharenko, kes kuulub opositsiooni ridadesse. Ukraina olukorda kommenteeris ka Vene opositsiooni poliitik Vladimir Milov, kes oma vaadete tõttu ei saa Venemaal elada, vaid resideerub Leedus.

Vladimir Milov käsitles pikemalt Venemaa gaasi ja nafta müügi olukorda, olles 2000-ndate algusel olnud Venemaa Energia aseminister. Kõige olulisemate punktidena kummutas ta müüdid, nagu saaks Venemaa kiirelt ja valutult hakata oma gaasi ja naftat Aasiasse müüma, kui Euroopa nendest loobub. Ta kirjeldas väga värvikalt infrastruktuuri puudumist ja transpordi pikkust ja tülikust ekspordil Aasiasse. Samuti rääkis ta Hiina, kui suurriigist ostja nõuetest saada kõike madalama hinnaga, mis ei jätaks müüjale kasumist enam palju järele.

Energia teema oli pikemalt arutelul ka kõigi oma muude aspektidega. Taastuvenergiale ülemineku utoopilisusest rääkis pikemalt Brenda Shaffer organisatsioonist Atlantic Council’s Global Energy Center. Martens Centre poolt käsitles seda teemat Dimitar Lilkov. Mõlemad nõustusid, et olemasolevate tehnoloogiate puhul ei saa rääkida traditsioonilistest energia allikatest loobumisest.

Uuringud näitavad, et heal juhul kataks taastuvenergia 7-12% vajadusest. Seda praeguste tehnoloogiate juures. Välistada ei saa, et tulevikus asjad muutuvad. Ekstreemsete külmade puhul peab aga olema valmis varud, mis kataks vajadused. Päikese ja tuule puhul on hädavajalik gaas, millega saab kiiresti asendada puuduva, kui tuul vaikib või päike pilve taha läheb. Gaasile saab üle minna sekunditega, kui muude energia allikate puhul jääks varustusse pikemad lüngad.

Problemaatiliseks peeti praeguseid poliitilisi seisukohti, kus antakse lubadusi otsekohe loobuda traditsioonilisest energiast, ilma rakendatava plaanita seda taastuvenergiaga asendada. Olemasolevast saab loobuda, kui on teada, kust tuleb taastuvenergia ja kui palju see maksma läheb. Hetkel seda plaani ei ole.

Erinevaid seisukohti toodi välja ka rahvusvahelise kaubanduse ja tehnoloogia osas. Kõlama jäi mõte, et võisteldes Hiinaga oleks lääneriikidel mõistlik teha rohkem koostööd ja vähem tõkkeid. Hiina osas olid mõtted kahetised. Osa debateerijatest uskus, et Hiina on jõudsalt edenemas. Teised tõid välja ka erinevaid uuringuid, mille põhjal Hiina edulugu on pidurdumas. Selle teema kokkuvõtteks jäi kõlama repliik, et USA on konkurentsitult innovaatilisim, Euroopa Liit reguleerib kõike ja Hiina kopeerib edukalt.

Eesti kohta kõlas läbi mitmete teemade kiidusõnu. Öeldi välja, et kogu maailmas pole elanike arvu kohta võrdselt Eestiga „ükssarvikuid“. Eestit kiideti kui infotehnoloogia imet. Tundsin saalis olles uhkust, et olen eestlane.

Viimane arutelu teema keskendus USA-s eeloleval sügisel toimuvatele vahevalimistele. Küsimus püstitati teemal, kas eeldatav Vabariiklaste valimisvõit ja arvatav enamuse saavutamine Congressis annab transatlantilisele koostööle uue hoo või on muudatused minimaalsed. Kõlama jäi arvamus, et Vabariiklaste enamus Congressis kindlasti ei halvenda partnersuhteid Euroopaga, pigem edendab neid.

Peeter Võsu

Pro Patria Instituut

Isamaa Välis- ja Kaitsepoliitika Nõukoda