LAUPÄEVAL, 27. JAANUARIL KELL 12.00 TALLINNAS RAHVUSRAAMATUKOGUS.

KONVERENTS ON PÜHENDATUD ROOTSI EESTLASTE JUHILE PEETER LUKSEPALE.

 

AVASÕNA

 

Tunne Kelam

EESTI

 

Euroopa  saadik Tunne Kelam on hariduselt ajaloolane. Kuulub alates 2004. aastast Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni. On EP väliskomisjoni liige ning julgeoleku ja kaitse allkomisjoni liige. Tunne Kelamil oli märkimisväärne roll Eesti rahvusriigi taastamisel. Ta oli esimese mittekommunistliku erakonna Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (1988–1995) asutajate seas, aastatel 1989–1990 kodanike komiteede liikumise ja Eesti Kongressi üks eestvedajatest. Riigikogu liige 1992–2004. Tunne Kelami algatusel võeti Euroopa Parlamendis 2009. aastal vastu resolutsioon „Euroopa südametunnistus ja totalitarism“ ja 2012. aasta novembris ELi küberjulgeoleku ja -kaitse raport.

 

    

 

MÄLESTUS PEETER LUKSEPAST KUI VASTASTIKUSE USALDUSE LOOJAST

 

Gunnar Hökmark

ROOTSI

 

Üks esmaspäevameeleavalduste algatajatest. 1982–2004 Riksdagi liige. 1991–2000 Rootsi Mõõduka Koalitsioonipartei peasekretär. Alates 2004 Euroopa Parlamendi liige. Kuulub ELi- Serbia parlamentaarse stabilisatsiooni- ja assotsiatsioonikomitee delegatsiooni ja EURONESTi parlamentaarse assamblee delegatsiooni.

 

    

 

 

EESTI PAGULASKONNA TÄHTSUS 1980.–1990. AASTAIL JA SELLE TÄHENDUS TÄNAPÄEVAL

 

Mart Laar

EESTI

 

Eesti peaminister aastatel 1992–1994 ja 1999–2002 ning kaitseminister 2011–2012. Praegu Eesti Panga nõukogu esimees. Mart Laar lõpetas Tartu Ülikooli 1983, kaitses sealsamas magistri- (1995) ja doktorikraadi (2005). Viljaka autorina on ta avaldanud palju, peamiselt ajalooteemalisi raamatuid. 2008. aasta alguses asutas kommunismi kuritegude uurimise sihtasutuse, mille eesmärk on maailma kuritegelike kommunistlike režiimide toime pandud inimsusevastaste kuritegude uurimine ja rahvusvaheline tutvustamine. 2006 andis CATO Instituut Mart Laarile Milton Friedmani auhinna vabaduse edendamise eest ning 2007 Actoni Instituut Usalduse ja Vabaduse auhinna.

 

    

 

ARUTELU:

 

ESMASPÄEVAMEELEAVALDUSTE PÄRAND

Aruteluringi juhib endine Eesti suursaadik Lätis ja Rootsis

 

 

Toomas Tiivel

EESTI

 

Toomas Tiivel on bioloog ja diplomaat. Õppinud bioloogiat Tartu Ülikoolis (1975). Töötanud Eesti Teaduste Akadeemias bioloogi-teadurina 1974–1989. Filosoofiadoktor (1985). Juhtinud Teaduste Akadeemia kirjastust. Valitud TÜ bioloogia õppetooli juhatajaks, 1993–1997 professoriks. 1992–2006 Eesti Vabariigi Välisministeeriumis büroojuhataja, peainspektor ja protokolli osakonna peadirektor. 1994–1998 Eesti Vabariigi suursaadik Läti Vabariigis ja 2000–2004 Rootsi Kuningriigis. 2008–2010 EXPO 2010 Eesti peadirektor Shanghais. Pidanud loenguid, kirjutanud ja tõlkinud mitmeid raamatuid.

 

 

 

OSALEVAD:

 

Göran Lennmarker

ROOTSI

 

Rootsi mõõdukate hulka kuuluv poliitik. 1991–2010 Riksdagi liige. 2006–2010 Riksdagi väliskomisjoni esimees. SIPRI (Stockholmi Rahvusvaheliste Rahu-uuringute Instituudi) juhatuse esimees ja Jarl Hjalmarsoni Fondi esimees. Alates 1995 OSCE parlamentaarse assamblee esimees. 2006 ja 2007 assamblee president. 2008 nimetatud emeriitpresidendiks. Assamblee eriesindaja Mägi- Karabahhi ja Gruusia konfliktide küsimustes.

 

 

 

 

 

Jüri Adams

EESTI

 

Eesti taasiseseisvumisele eelnenud ajal osales Jüri Adams vastupanuliikumises ja põrandaaluses vabas ajakirjanduses. Muu hulgas tõlkis eesti keelde MRP salaprotokollid. 1978 asutas väljaande „Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis“. 1988 oli üks ERSP programmi ja põhikirja koostajaid ja partei asutajaid, seejärel ERSP aseesimees. 1991–1992 Põhiseaduse Assamblee liige, Eesti põhiseaduse projekti peamine autor. 1992–2003 Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liige, VII ja IX Riigikogu koosseisus õiguskomisjoni esimees. 1994– 1995 Andres Tarandi valitsuses justiitsminister. Alates 2015 taas Riigikogu liige. Jüri Adams on üks Jaan Tõnissoni Instituudi asutajatest ja alates 2007 selle nõukogu esimees.

 

 

 

Atis Lejiņš

LÄTI

 

Läti Rahvusvahelise Instituudi asutaja ja direktor 1992– 2011. Sündinud Lätis Teise maailmasõja ajal, õppinud ja töötanud Austraalias, USAs ja Rootsis. Pöördus Lätti tagasi riigi taasiseseisvudes 1991. Valiti Saeima (Läti parlament) 10. koosseisu oktoobris 2010 ning kuulub seal Euroopa ja välissuhete komisjoni.

 

 

 

 

 

 

 

Mari-Ann Kelam

EESTI

 

Sündinud Saksamaal Eesti sõjapõgenike laagris. Edasi suundus perekond USAsse, kus Mari-Ann sai hariduse ja elas Eesti iseseisvumise taastamiseni. 1980ndatel USA eestlaste keskorganisatsiooni liige ja asepresident, organiseeris toetust Balti riikide vabanemise püüdlustele ja vahendas Lääne avalikkusele teavet Eesti kohta. 1990–1992 Eesti Kongressi saadik ja Eesti Komitee liige. 1993 tuli alaliselt Eestisse, kus töötas mõnda aega Välisministeeriumi pressiesindajana. ERSP ja Isamaaliidu liige, mõnda aega ka erakonna välissekretär. Riigikogu IX ja XI koosseisu liige. Autasustatud Riigivapi IV klassi ordeniga ja Kanada eestlaste teenetemärgiga.

 

 

 

 

VAHEAEG 14.30-15.30

 

TERVITUS

 

Viktória Jančošeková

SLOVAKKIA

 

Viktória Jančošeková õppis ajalugu Trnava ülikoolis Slovakkias. Õpingute lõpust alates asus ta tööle poliitikas, juhtudes Slovakkia üleminekuperioodil (1998-2006) peaministri Mikuláš Dzurinda kantseleid ja Nõuandvat Kogu. 2005. aastal võttis ta osa Putini ja Bushi Bratislava tippkohtumise ettevalmistava kogu tööst. Peale seda töötas ta välisministeeriumis ja Slovakkia parlamendis. Viktorial on ka vabaühendustes töötamise kogemus – ta juhib Poliitika ja Reformide Instituuti, kus ta teemaks on kodanikuharidus. Hetkel on Viktória Jančošeková Martensi Kekuse presidendi Mikuláš Dzurinda kantselei eesotsas.

 

 

 

PEETER LUKSEP – EUROOPA LÕIMUMISE VÕRDKUJU

 

Ioannis Papageorgiou

KREEKA

 

Õppinud õigusteadust Ateena Ülikoolis. Omandanud Pariisi Panthéon-Sorbonne’i Ülikooli kraadi võrdlevas poliitikas ning Brüsseli Vabaülikooli kraadi arengukoostöös ja doktorikraadi piirkondliku integratsiooni erialal. Ta on pidanud loenguid migratsiooni teemadel Egeuse Ülikoolis ning on praegu Euroopa poliitika ja Euroopa poliitilise süsteemi abiõppejõud Thessaloniki Aristotelese Ülikoolis. Tema uurimisvaldkonnad on Euroopa poliitiline integratsioon, piirkondade integratsioon mujal maailmas, immigratsioonipoliitika ning rahvusvaheline humanitaar- ja pagulasõigus. Oli föderalistide liikumise (UEF ja JEF) liige ning Euroopa noorte föderalistide liikumise peasekretär ja hiljem president.

 

    

 

 

ARUTELU:

KAS USK DEMOKRAATLIKESSE VÄÄRTUSTESSE ON JÄTKUSUUTLIK?

Aruteluringi juhib ajakirjanik

 

 

Evelyn Kaldoja

EESTI

 

Postimehe ajakirjanik Evelyn Kaldoja lõpetas 2007 Tartu Ülikooli magistrikraadiga võrdlevas politoloogias. Alates 2004 töötab Postimehes ajakirjanikuna, sh 2007. aastast välistoimetuse juhatajana. On olnud Eesti Üliõpilaslehe toimetaja.

 

 

 

 

 

 

 

OSALEVAD:

 

Mart Nutt

EESTI

 

Pikaajaline Riigikogu liige alates 1992. aastast. Kõigis Riigikogu koosseisudes kuulunud põhiseaduskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni. 1985 lõpetas Tartu Ülikooli ajaloolase ja etnograafina ning 1988 sealsamas aspirantuuri. 2011 kaitses Tallinna Tehnikaülikoolis doktoritöö „Eesti parlamendi pädevuse kujunemine ja rakendamine välissuhtlemises”. Alates 2011 Inimõiguste Instituudi nõukogu liige. 2007–2008 ÜRO Inimõiguste Nõukogu Darfuri missiooni liige. 1998–2013 Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastase komisjoni liige.

 

 

 

 

Ivan Shyla

VALGEVENE

 

Sündinud 1990. 2007–2013 suurima noorte opositsiooniliikumise Noorterinde aseesimees. Viibinud vanglas, olnud koolist välja heidetud, võetud seejärel poliitilistel kaalutlustel sõjaväkke. Enam kui 100 korda politsei poolt kinni peetud. Praegu Valgevene ainsa sõltumatu (kuid Poolas asuva) telekanali Belsat TV korrespondent. Töötanud ka Valgevene Uute Mõtete Keskuse analüütikuna. Kirjutab ümberkorraldustest Valgevenes ja teistes postsovetlikes riikides.

 

 

 

 

 

Fredrik Norberg

ROOTSI

 

Huvitub eriti Ida-Euroopa riikide demokraatlikust arengust. Aitas pärast Krimmi annekteerimist taaselustada Rootsi esmaspäeva meeleavaldusi Baltimaade vabadusliikumise mälestuseks. Eesmärk oli koguda rohujuuretasandi toetust Ukraina demokraatliku liikumise toetuseks. Külastas Rootsi Mõõdukate Tudengite Vabaühenduse esindajana ka 2014 Ukraina Euromaidani revolutsiooni. Õpib poliitikateadust, riiklikku julgeolekupoliitikat ja kriisiohjet.

 

 

 

 

 

Giorgi Baramidze

GRUUSIA

 

Oli 2004–2012 Gruusia asepeaminister ja Euro-Atlandi integratsiooni minister. Valiti 21.10.2012 Gruusia parlamendi asespiikriks. 2012–2016 Gruusia parlamendi liige ja asepresident. Al 2016 UNMi poliitilise nõukogu liige, UNMi peapoliitkonsultant kaitse ja julgeoleku küsimustes. Sai 2006 Leedu presidendilt Leedu Teeneteordeni.

 

 

 

 

 

 

 

 

LÕPPSÕNA

 

Trivimi Velliste

EESTI

 

Pro Patria Koolituskeskuse juhatuse esimees, poliitik, diplomaat ja muinsuskaitsetegelane. Ta on üks muinsuskaitseliikumise ja Eesti kodanike komiteede liikumise algatajaid. 1992–1994 Eesti Vabariigi välisminister, 1994–1998 EV suursaadik ÜROs. Aastail 1999–2011 oli Velliste Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige ja üks Balti Assamblee juhte, Riigikogu muinsuskaitseühenduse esimees. Velliste on mitme seltsi esimees või auesimees. Käesoleval ajal on Suursaadik Trivimi Velliste seotud Eesti Sõjamuuseumiga, ta on üks Patarei Merekindluse arendusprojekti vedajatest.

 

    

 

 

 

KELL 17.30 KOOSVIIBIMINE

vabas vormis meenutused Peetrist, muusika.

 

Korraldajad: Pro Patria Instituut koostöös Wilfried Martensi Euroopa Uuringute Keskuse ja Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami bürooga.

 

Reg. kood 80059898

Kivisilla 4-9 10145 Tallinn Estonia

 

Tel. +372 7734 201  Fax +372 7734 207

e-post kaja.villem@irl.ee

 

Swedbank 221011532689

SEB Pank 1022001925

IBAN: EE151010220019259010

IBAN: EE871010052001109003

Kodu

Meist

Tegevused

Konverentsid

Trükised

Ajakiri

Koostüüpartnerid

Kontakt

 

LAUPÄEVAL, 27. JAANUARIL KELL 12.00 TALLINNAS RAHVUSRAAMATUKOGUS.

KONVERENTS ON PÜHENDATUD ROOTSI EESTLASTE JUHILE PEETER LUKSEPALE.

 

AVASÕNA

 

Tunne Kelam

EESTI

 

Euroopa  saadik Tunne Kelam on hariduselt ajaloolane. Kuulub alates 2004. aastast Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni. On EP väliskomisjoni liige ning julgeoleku ja kaitse allkomisjoni liige. Tunne Kelamil oli märkimisväärne roll Eesti rahvusriigi taastamisel. Ta oli esimese mittekommunistliku erakonna Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (1988–1995) asutajate seas, aastatel 1989–1990 kodanike komiteede liikumise ja Eesti Kongressi üks eestvedajatest. Riigikogu liige 1992–2004. Tunne Kelami algatusel võeti Euroopa Parlamendis 2009. aastal vastu resolutsioon „Euroopa südametunnistus ja totalitarism“ ja 2012. aasta novembris ELi küberjulgeoleku ja -kaitse raport.

 

    

 

MÄLESTUS PEETER LUKSEPAST KUI VASTASTIKUSE USALDUSE LOOJAST

 

Gunnar Hökmark

ROOTSI

 

Üks esmaspäevameeleavalduste algatajatest. 1982–2004 Riksdagi liige. 1991–2000 Rootsi Mõõduka Koalitsioonipartei peasekretär. Alates 2004 Euroopa Parlamendi liige. Kuulub ELi- Serbia parlamentaarse stabilisatsiooni- ja assotsiatsioonikomitee delegatsiooni ja EURONESTi parlamentaarse assamblee delegatsiooni.

 

    

 

 

EESTI PAGULASKONNA TÄHTSUS 1980.–1990. AASTAIL JA SELLE TÄHENDUS TÄNAPÄEVAL

 

Mart Laar

EESTI

 

Eesti peaminister aastatel 1992–1994 ja 1999–2002 ning kaitseminister 2011–2012. Praegu Eesti Panga nõukogu esimees. Mart Laar lõpetas Tartu Ülikooli 1983, kaitses sealsamas magistri- (1995) ja doktorikraadi (2005). Viljaka autorina on ta avaldanud palju, peamiselt ajalooteemalisi raamatuid. 2008. aasta alguses asutas kommunismi kuritegude uurimise sihtasutuse, mille eesmärk on maailma kuritegelike kommunistlike režiimide toime pandud inimsusevastaste kuritegude uurimine ja rahvusvaheline tutvustamine. 2006 andis CATO Instituut Mart Laarile Milton Friedmani auhinna vabaduse edendamise eest ning 2007 Actoni Instituut Usalduse ja Vabaduse auhinna.

 

    

 

ARUTELU:

 

ESMASPÄEVAMEELEAVALDUSTE PÄRAND

Aruteluringi juhib endine Eesti suursaadik Lätis ja Rootsis

 

 

Toomas Tiivel

EESTI

 

Toomas Tiivel on bioloog ja diplomaat. Õppinud bioloogiat Tartu Ülikoolis (1975). Töötanud Eesti Teaduste Akadeemias bioloogi-teadurina 1974–1989. Filosoofiadoktor (1985). Juhtinud Teaduste Akadeemia kirjastust. Valitud TÜ bioloogia õppetooli juhatajaks, 1993–1997 professoriks. 1992–2006 Eesti Vabariigi Välisministeeriumis büroojuhataja, peainspektor ja protokolli osakonna peadirektor. 1994–1998 Eesti Vabariigi suursaadik Läti Vabariigis ja 2000–2004 Rootsi Kuningriigis. 2008–2010 EXPO 2010 Eesti peadirektor Shanghais. Pidanud loenguid, kirjutanud ja tõlkinud mitmeid raamatuid.

 

 

 

OSALEVAD:

 

Göran Lennmarker

ROOTSI

 

Rootsi mõõdukate hulka kuuluv poliitik. 1991–2010 Riksdagi liige. 2006–2010 Riksdagi väliskomisjoni esimees. SIPRI (Stockholmi Rahvusvaheliste Rahu-uuringute Instituudi) juhatuse esimees ja Jarl Hjalmarsoni Fondi esimees. Alates 1995 OSCE parlamentaarse assamblee esimees. 2006 ja 2007 assamblee president. 2008 nimetatud emeriitpresidendiks. Assamblee eriesindaja Mägi- Karabahhi ja Gruusia konfliktide küsimustes.

 

 

 

 

 

Jüri Adams

EESTI

 

Eesti taasiseseisvumisele eelnenud ajal osales Jüri Adams vastupanuliikumises ja põrandaaluses vabas ajakirjanduses. Muu hulgas tõlkis eesti keelde MRP salaprotokollid. 1978 asutas väljaande „Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis“. 1988 oli üks ERSP programmi ja põhikirja koostajaid ja partei asutajaid, seejärel ERSP aseesimees. 1991–1992 Põhiseaduse Assamblee liige, Eesti põhiseaduse projekti peamine autor. 1992–2003 Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liige, VII ja IX Riigikogu koosseisus õiguskomisjoni esimees. 1994– 1995 Andres Tarandi valitsuses justiitsminister. Alates 2015 taas Riigikogu liige. Jüri Adams on üks Jaan Tõnissoni Instituudi asutajatest ja alates 2007 selle nõukogu esimees.

 

 

 

Atis Lejiņš

LÄTI

 

Läti Rahvusvahelise Instituudi asutaja ja direktor 1992– 2011. Sündinud Lätis Teise maailmasõja ajal, õppinud ja töötanud Austraalias, USAs ja Rootsis. Pöördus Lätti tagasi riigi taasiseseisvudes 1991. Valiti Saeima (Läti parlament) 10. koosseisu oktoobris 2010 ning kuulub seal Euroopa ja välissuhete komisjoni.

 

 

 

 

 

 

 

Mari-Ann Kelam

EESTI

 

Sündinud Saksamaal Eesti sõjapõgenike laagris. Edasi suundus perekond USAsse, kus Mari-Ann sai hariduse ja elas Eesti iseseisvumise taastamiseni. 1980ndatel USA eestlaste keskorganisatsiooni liige ja asepresident, organiseeris toetust Balti riikide vabanemise püüdlustele ja vahendas Lääne avalikkusele teavet Eesti kohta. 1990–1992 Eesti Kongressi saadik ja Eesti Komitee liige. 1993 tuli alaliselt Eestisse, kus töötas mõnda aega Välisministeeriumi pressiesindajana. ERSP ja Isamaaliidu liige, mõnda aega ka erakonna välissekretär. Riigikogu IX ja XI koosseisu liige. Autasustatud Riigivapi IV klassi ordeniga ja Kanada eestlaste teenetemärgiga.

 

 

 

 

VAHEAEG 14.30-15.30

 

TERVITUS

 

Viktória Jančošeková

SLOVAKKIA

 

Viktória Jančošeková õppis ajalugu Trnava ülikoolis Slovakkias. Õpingute lõpust alates asus ta tööle poliitikas, juhtudes Slovakkia üleminekuperioodil (1998-2006) peaministri Mikuláš Dzurinda kantseleid ja Nõuandvat Kogu. 2005. aastal võttis ta osa Putini ja Bushi Bratislava tippkohtumise ettevalmistava kogu tööst. Peale seda töötas ta välisministeeriumis ja Slovakkia parlamendis. Viktorial on ka vabaühendustes töötamise kogemus – ta juhib Poliitika ja Reformide Instituuti, kus ta teemaks on kodanikuharidus. Hetkel on Viktória Jančošeková Martensi Kekuse presidendi Mikuláš Dzurinda kantselei eesotsas.

 

 

 

PEETER LUKSEP – EUROOPA LÕIMUMISE VÕRDKUJU

 

Ioannis Papageorgiou

KREEKA

 

Õppinud õigusteadust Ateena Ülikoolis. Omandanud Pariisi Panthéon-Sorbonne’i Ülikooli kraadi võrdlevas poliitikas ning Brüsseli Vabaülikooli kraadi arengukoostöös ja doktorikraadi piirkondliku integratsiooni erialal. Ta on pidanud loenguid migratsiooni teemadel Egeuse Ülikoolis ning on praegu Euroopa poliitika ja Euroopa poliitilise süsteemi abiõppejõud Thessaloniki Aristotelese Ülikoolis. Tema uurimisvaldkonnad on Euroopa poliitiline integratsioon, piirkondade integratsioon mujal maailmas, immigratsioonipoliitika ning rahvusvaheline humanitaar- ja pagulasõigus. Oli föderalistide liikumise (UEF ja JEF) liige ning Euroopa noorte föderalistide liikumise peasekretär ja hiljem president.

 

    

 

 

ARUTELU:

KAS USK DEMOKRAATLIKESSE VÄÄRTUSTESSE ON JÄTKUSUUTLIK?

Aruteluringi juhib ajakirjanik

 

 

Evelyn Kaldoja

EESTI

 

Postimehe ajakirjanik Evelyn Kaldoja lõpetas 2007 Tartu Ülikooli magistrikraadiga võrdlevas politoloogias. Alates 2004 töötab Postimehes ajakirjanikuna, sh 2007. aastast välistoimetuse juhatajana. On olnud Eesti Üliõpilaslehe toimetaja.

 

 

 

 

 

 

 

OSALEVAD:

 

Mart Nutt

EESTI

 

Pikaajaline Riigikogu liige alates 1992. aastast. Kõigis Riigikogu koosseisudes kuulunud põhiseaduskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni. 1985 lõpetas Tartu Ülikooli ajaloolase ja etnograafina ning 1988 sealsamas aspirantuuri. 2011 kaitses Tallinna Tehnikaülikoolis doktoritöö „Eesti parlamendi pädevuse kujunemine ja rakendamine välissuhtlemises”. Alates 2011 Inimõiguste Instituudi nõukogu liige. 2007–2008 ÜRO Inimõiguste Nõukogu Darfuri missiooni liige. 1998–2013 Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastase komisjoni liige.

 

 

 

 

Ivan Shyla

VALGEVENE

 

Sündinud 1990. 2007–2013 suurima noorte opositsiooniliikumise Noorterinde aseesimees. Viibinud vanglas, olnud koolist välja heidetud, võetud seejärel poliitilistel kaalutlustel sõjaväkke. Enam kui 100 korda politsei poolt kinni peetud. Praegu Valgevene ainsa sõltumatu (kuid Poolas asuva) telekanali Belsat TV korrespondent. Töötanud ka Valgevene Uute Mõtete Keskuse analüütikuna. Kirjutab ümberkorraldustest Valgevenes ja teistes postsovetlikes riikides.

 

 

 

 

 

Fredrik Norberg

ROOTSI

 

Huvitub eriti Ida-Euroopa riikide demokraatlikust arengust. Aitas pärast Krimmi annekteerimist taaselustada Rootsi esmaspäeva meeleavaldusi Baltimaade vabadusliikumise mälestuseks. Eesmärk oli koguda rohujuuretasandi toetust Ukraina demokraatliku liikumise toetuseks. Külastas Rootsi Mõõdukate Tudengite Vabaühenduse esindajana ka 2014 Ukraina Euromaidani revolutsiooni. Õpib poliitikateadust, riiklikku julgeolekupoliitikat ja kriisiohjet.

 

 

 

 

 

Giorgi Baramidze

GRUUSIA

 

Oli 2004–2012 Gruusia asepeaminister ja Euro-Atlandi integratsiooni minister. Valiti 21.10.2012 Gruusia parlamendi asespiikriks. 2012–2016 Gruusia parlamendi liige ja asepresident. Al 2016 UNMi poliitilise nõukogu liige, UNMi peapoliitkonsultant kaitse ja julgeoleku küsimustes. Sai 2006 Leedu presidendilt Leedu Teeneteordeni.

 

 

 

 

 

 

 

 

LÕPPSÕNA

 

Trivimi Velliste

EESTI

 

Pro Patria Koolituskeskuse juhatuse esimees, poliitik, diplomaat ja muinsuskaitsetegelane. Ta on üks muinsuskaitseliikumise ja Eesti kodanike komiteede liikumise algatajaid. 1992–1994 Eesti Vabariigi välisminister, 1994–1998 EV suursaadik ÜROs. Aastail 1999–2011 oli Velliste Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige ja üks Balti Assamblee juhte, Riigikogu muinsuskaitseühenduse esimees. Velliste on mitme seltsi esimees või auesimees. Käesoleval ajal on Suursaadik Trivimi Velliste seotud Eesti Sõjamuuseumiga, ta on üks Patarei Merekindluse arendusprojekti vedajatest.

 

    

 

 

 

KELL 17.30 KOOSVIIBIMINE

vabas vormis meenutused Peetrist, muusika.

 

Korraldajad: Pro Patria Instituut koostöös Wilfried Martensi Euroopa Uuringute Keskuse ja Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami bürooga.