Konverentsi avamine.
Trivimi Velliste
EESTI
Pro Patria Koolituskeskuse juhatuse esimees Trivimi Velliste on poliitik, diplomaat ja muinsuskaitsetegelane. Ta on üks muinsuskaitseliikumise ja Eesti kodanike komiteede liikumise algatajaid. 1992–1994 Eesti Vabariigi välisminister, 1994–1998 EV suursaadik ÜROs. Aastail 1999–2011 oli Velliste Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige ja üks Balti Assamblee juhte, Riigikogu muinsuskaitseühenduse esimees. Velliste on mitme seltsi esimees või auesimees. Praegu on suursaadik Trivimi Velliste seotud Eesti Sõjamuuseumiga, ta on üks Patarei Merekindluse arendusprojekti vedajatest.
Väärtused versus reaalpoliitika – paremerakondade võimalused mõjutada Euroopa poliitilisi suundumusi.
Tunne Kelam
EESTI
Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam on hariduselt ajaloolane. Kuulub alates 2004. aastast Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni. On EP väliskomisjoni liige ning julgeoleku ja kaitse allkomisjoni liige. Tunne Kelamil oli märkimisväärne roll Eesti rahvusriigi taastamisel. Ta oli esimese mittekommunistliku erakonna Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (1988–1995) asutajate seas, aastatel 1989–1990 kodanike komiteede liikumise ja Eesti Kongressi üks eest-vedajatest. Riigikogu liige 1992–2004. Tunne Kelami algatusel võeti Euroopa Parlamendis 2009. aastal vastu resolutsioon “Euroopa südametunnistus ja totalitarism” ja 2012. aasta novembris ELi küberjulgeoleku ja kaitse raport.
Ühtne välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitika.
Euroopa ühtse välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitika tulevik. USA ja Euroopa Liidu suhted.
Matthew Crandall
pärit USA-st
Matthew Crandall on Rahvusvaheliste suhete dotsent Tallinna Ülikoolis ning rahvusvaheliste suhete magistriprogrammi kuraator. Ta sai oma doktorikraadi Tallinna Ülikoolist ning magistrikraadi Tartu Ülikoolist. Tema uurimisvaldkonnad on väikeriikide julgeolek ja pehme julgeoleku ohud. Ta on publitseeritud ajakirjades Contemporary Security Policy, Defence Studies, East European Politics ja Journal of Contemporary Central and Eastern Europe.
Mis on Eesti võimalused Ameerika ja Euroopa üksteisest eemaldumise ajal?
Erkki Bahovski
EESTI
Erkki Bahovski on Eesti ajakirjanik, suhtekorraldaja ja tõlkija. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo erialal 1999. aastal. Kuni sügiseni 2008 töötas ta Postimehe ajakirjanikuna, seejärel asus pressitööle Euroopa Komisjoni Eesti esinduses. Alates 2014. aasta novembrist on ajakirja Diplomaatia peatoimetaja. Postimehe aasta arvamusliider 2009. Valgetähe V klassi teenetemärk 2010.
Kas läänemaailma ja Venemaa suhted on halvenemas?
Andrei Kuzitškin
EESTI
Andrei Kuzitškin on Vene poliitik ja riigitegelane, alates 2014. aastast poliitiline põgenik Eestis. 1981 lõpetas Tomski Riikliku Ülikooli bioloogina, 1997 rahvusvaheliste suhte alal. 1998 täiendas ta end Rootsis Fojo Meediainstituudis. 1994–1996 oli partei Venemaa Demokraatlik Valik aparaaditöötaja. Aastatel 1996–2012 töötas Tomski oblasti administratsioonis erinevatel ametikohtadel. 1998 liitus parteiga Paremjõudude Liit ning oli partei häälekandja Paremkallas toimetaja. 2012 Tomski äriinstituudi kaunite kunstide kateedri juhataja. 2012–2014 Tomski Riikliku Juhtimissüsteemide ja Raadioelektroonika Ülikooli innovatsioonitehnoloogiate teaduskonna õppejõud. 2014. aasta kevadel palus Kuzitškin Eestis poliitilist varjupaika FSB süstemaatilise tagakiusamise pärast. Eesti Vabariik andis talle varjupaiga 2014. aasta augustis.
Kuzitškini karjäär pöördus langusele pärast skandaali, mis tekkis krišnaiitide püha raamatu “Bhagavadgītā nii nagu see on” tõlke väljaandmise järel Tomskis 2011. aastal. FSB leidis, et raamat levitab ekstre-mismi. Kuzitškin kõrvaldati töölt Tomski oblastivalitsuses ja tema vastu algatati kriminaalasi.
Arutelu, juhib
Mari-Ann Kelam
EESTI
Sündinud Saksamaal Eesti sõjapõgenike laagris. Edasi suundus perekond USAsse, kus Mari-Ann omandas hariduse ja elas Eesti iseseisvumise taastamiseni. 1980ndatel USA eestlaste keskorganisatsiooni liige ja asepresident, organiseeris toetust Balti riikide vabanemisepüüdlustele ja vahendas Lääne avalikkusele teavet Eesti kohta. 1990–1992 Eesti Kongressi saadik ja Eesti Komitee liige. 1993 tuli alaliselt Eestisse, kus töötas mõnda aega Välisministeeriumi pressiesindajana. ERSP ja Isamaaliidu liige, mõnda aega ka erakonna välissekretär. Riigikogu IX ja XI koosseisu liige. Autasustatud Riigivapi IV klassi ordeniga ja Kanada eestlaste teenetemärgiga.
Suveräänsus ja koostöö. „Euroopa elustiil“.
Globaliseerumine, demokraatia ja rahvuslik identiteet.
Urmas Reinsalu
EESTI
Urmas Reinsalu on Eesti poliitik, alates 9. aprillist 2015 justiitsminister (kuni 23. novembrini 2016 Taavi Rõivase teises valitsuses, alates 23. novembrist 2016 Jüri Ratase valitsuses). Ta on endine Riigikogu liige ja kaitseminister. Alates 28. jaanuarist 2012 kuni 6. juunini 2015 oli ta erakonna Isamaa ja Res Publica Liit esimees. Ta oli 1992. aastast ühenduse Res Publica ja 2001. aastast erakonna Res Publica liige ning pärast ühinemist Isamaaliiduga on IRLi liige.
Lootus ja heaoluühiskond.
Jari Olavi Ehrnrooth
SOOME
Jari-Olavi Ehrnrooth on Soome kirjanik ja kultuuriloolane. Ta on avaldanud romaane, esseid, teaduslikke uurimusi ja muid erinevate valdkondade tekste. Tema töid on tõlgitud paljudesse keeltesse. Ehrnrooth on õppinud filosoofiat Joensuu Ülikoolis. 1992. aastal kaitses ta Helsingi Ülikoolis oma doktoritööd poliitikateaduste alal. Ta on töötanud Soome Akadeemias (1990–2009) ning Helsingi Ülikooli sotsioloogiaosakonnas (1992–1995, 1998–2000 ja 2003–2004). Ehrnrooth on alates 1993. aastast Lapi Ülikooli kultuurisotsioloogia dotsent, 1996. aastast Turu Ülikooli kultuuriloo dotsent ning 1999. aastast Helsingi Ülikooli sotsioloogia dotsent.
Suveräänsuse mõiste 21. sajandil. Uus naabruspoliitika ja laienemine.
Dr Mantas Adomenas
LEEDU
Leedu parlamendi liige Mantas Adom˙enas on Leedu filosoof ja poliitik. 2000. aastal kaitses ta Cambridge’i Ülikoolis doktoritööd “Nature in Flux: Plato’s Reception of Presocratic Cosmological Theories”. Ta on valitud Leedu Seimi 2008. ja 2012. aastal. 2017. aastast on ta Isamaaliidu – Leedu Kristlike Demokraatide aseesimees.
Arutelu juhib
Mart Luik
EESTI
Mart Luik on eesti ajakirjanik, saatejuht ja meediamänedžer. Ta on Tallinna linnavolikogu aseesimees. Ta on lõpetanud Tallinna 2. Keskkooli ja Tartu Ülikooli esmalt ajakirjanduse ja hiljem suhtekorralduse erialal. Hetkel on käsil magistriõpingud meedia juhtimise alal Cumbria ülikoolis.Ta taandus septembri algul 2017 Tegusast Tallinnast ja hakkas IRL-i Haabersti esinumbriks.
Kokkuvõtted ja lõpetamine
Euroopa Liit on finantskriisist väljunud, kuid seisab silmitsi paljude väljakutsetega: roll rahvusvahelises poliitikas, julgeoleku- ja kaitse-koostöö ulatus, küsimus sellest, kuidas uuesti määratleda suveräänsuse mõiste, tehnoloogiliste häirete ühiskondlik mõju ja ränne ning ELi elanikkonna üldine ärevus seoses globaliseerumisega. Sel taustal on oluline, et EL usaldaks ennast ja oma identiteeditunnet.
Wolfgang Schüssel,
Austria kantsler veebruarist 2000 kuni jaanuarini 2007
Euroopa elustiil”: selle peaksime 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel oma loosungiks seadma.
Wolfgang Schüssel,
Austria kantsler veebruarist 2000 kuni jaanuarini 2007
Enne kui hakkame oma valijaid repatrieerima, peaksime oma ideoloogiale uuesti kodumaa üles leidma ja seda jõuliselt väljendama. Paremtsentristlikud erakonnad peavad hoidma oma kurssi, kaitsma liberaalseid väärtusi, vastama väljakutsetele meie oma ideoloogilise arsenaliga. Me saame olla patriootlikud, ilma et oleksime natsionalistlikud, me saame kaitsta vabadust ja inimõigusi, nagu ka seadusi ja korda ühesuguse veendumusega.
Constatin Arvanitopoulus,
Kreeka endine haridusminister
Hea mõttekaaslane!
Et ehitada Euroopat kindlale alusele, ei piisa kaugeltki ühistest majandushuvidest. Meil on vaja rajada oma tegevus ehtsatele väärtustele, mis võrsuvad iga inimese südamesse kirjutatud universaalse moraali seadustest. Euroopa, kes vahetab need põhiväärtused eetilise ükskõiksuse ja skepsise vastu, avab end tohututele riskidele ning varem või hiljem näeb taas ilmumas oma mineviku kohutavamaid tonte uuel kujul. Selle ohu vältimisel on kristluse roll vältimatu. Euroopa ühtsuse üks rajajaid Robert Schuman on öelnud, et demokraatia on kas kristlik või pole teda olemas.
Soovime teile sisukaid mõttevahetusi ja inspireerivaid ideid!
Tunne Kelam,
Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige